Nädalavahetuseks olid meil suured plaanid minna mägesid ja/või losse avastama, aga korralik vihmasadu tõmbas neile vee peale (sõna otseses mõttes). Õnneks õhtupoole ilm selgines (või vähemalt kuivenes), nii et me otsustasime mägede asemel veidi lähemale avastusretkele minna. Täpsemalt meie kodust kõigest veerand tunni kaugusele, sellisesse Edinburghi linnaossa nagu Dean Village. Nagu nimigi viitab, oli tegu kunagi eraldiseisva külaga (kuigi praegu asub ta üsna linna sees), millest jookseb läbi päris sügavas sängis jõgi, mille tugevat voolu kasutasid aastasadade vältel ära arvukad vesiveskid. Nagu selliste asjadega ikka teinekord juhtub, jäid ühel hetkel kõik sealsed manufaktuurid uutele ja moodsamatele jalgu ning eelmise sajandi keskel oli sellest saanud päris räämas ja vaene piirkond. Kuid sarnaselt Portobellole avastati ka selle koha omapärane võlu ja looduslähedus ning nüüd on tegu päris ihaldatud elamurajooniga. Meile ka seal täitsa meeldis.
Juba esimese silla pealt avanes jõele (mille nimi on Water of Leith ehk siis Leith’i Vesi ja arvate õigesti, kui pakute, et see jõgi viib välja sadamapiirkonda Leithi) muljetavaldav vaade. Otsustasime järgida jõe sängi – tee peal oli ka tore vaadata, kuidas rohtukasvanud metsarajad läksid tasapisi üle päris korralikuks pinkide ja piiretega kaldapealseks. Tahtsime tagasiteel tulla mööda teist kallast, aga sealpoolne jõeäärne oli suletud tavainimesele. Selleks pidid hakkama mingi asutuse liikmeks ja maksma liikmemaksu, et saada õigus seal pool kallast asuvas pargis ringi jalutada. Esialgu meile piisas ka selle nägemisest teiselt poolt vett. Kuna tagasiteel me ei saanud rohkem jõge mööda käia, viis meie tee läbi mõnede päris uhkete majade ja aedadega ääristatud tänavate. Ilmselgelt oli tegu väga prestiižse linnaosaga. Samuti avanes teel koju meile hea vaade kogu Dean’i külale, mis sisuliselt asubki pikas ja sügavas jõeorus.
Aga edasi laseme piltidel kõnelda:
Esimeselt sillalt alla vaatamas
Jõudsime Dean’i “külla”
Dean Village
See oli mingi haridusega seotud hoone – väga uhke sellegipoolest
Leithi jõe ääres
Sild nr 2
Ülle oma uue sinise vihmajopega
Mööda Dean’i tänavaid käies
Vaade sillalt nr 3, taamal olev torn osutus kirikule kuuluvaks
Väga mõnus aed, isikliku rannajoonega
Puude vahelt paistis ka midagi kose-laadset
Sild nr 4 asus ligi 30 meetrit meie peade kohal – annab aimu jõeoru sügavusest
Selline tore loomake oli seal ka
Metsane rada läks peagi üle palju uhkemaks kaldaäärseks
Vastaskaldalt paistis üksildane pingike. See oli siis see sama park, kuhu niisama ei lastud
Oliver päikest võtmas
Veel jõeäärset
Tagasiteel. Vaade kõrgelt sillalt (nr 4) alla Leithi jõe ja Dean’i küla peale
Üks tore väike loss
O ja Ü
Ülliveri reisid 