Uus-Meremaa päevikud, osa VI

Järgmisel päeval sõitsime põhjapoole Queenstowni, ehk tagasi mägede vahele. Sinna jõudmiseks sõitsime pikalt mööda Wakatipu järve kallast. Sarnaselt paljudele teistele Lõunasaare järvedele, on ka Wakatipu tekkinud liustiku poolt tahutud oru sisse. Mõlemalt poolelt ümbritsesid järve kõrged mäed. Peagi hakkas kaugusest paistma Queenstowni linn, mis on paljuski rajatud järve kallastele ja ümbritsevatele mäenõlvadele. Linn oli ilus, iga maja oma nägu, ning paksult rahvast täis. Kindlasti kõrghooajal (s.t. Uus-Meremaa suvel, meie talvel) on seal veel rohkem inimesi. Queenstowni peetakse Uus-Meremaa seikluspealinnaks ja see olevat ka adrenaliinisõltlaste paradiis, sest iga nurga peal reklaamitakse langevarjuhüppeid, benjihüppeid, purilendamist ja muid vee- ja maapealseid põnevaid tegevusi. Igal suvalisel ajahetkel taevasse vaadates võis seal näha mõnda langevarju liuglemas. Meie peatuspaik oli seekord üsna kesklinna sees, ühel nõlvadest paiknevas suures karavanipargis, kus oli ilus vaade linnale ja mägedele. Seal samas lähedal oli ka tõstuklift, mis viis väikeste kabiinidega inimesi üles mäe otsa ligi 450m kõrgemale. Sealt avanes võimas vaade Queenstownile, Wakatipu järvele ja kõigele muule ümbritsevale. Alla otsustasime tulla jala mööda mäenõlva. Õhtul puhkasime niisama.

Wakatipu järv

Wakatipu järv ja Queenstown

Vaade Queenstownile karavanipargist

Karavaniplatsil, taamal mäe otsas vaateplatvorm

Motell/kämping/külalistetoad

Tõstuk mäe otsa

Tõstukiga üles

Sealt tehti benjihüppeid

Vaade ülevalt

Vaade Queenstownile ja järvele, all paremal võib silmata meie karavaniplatsi

Ülle mäe otsas

Oliver teel mäest alla

Hommikul oli varajane äratus (5:55), sest juba kell 7 pidi Queenstownist startima bussiekskursioon, mis viis meid Lõunasaare edelarannikul paiknevat Milford Soundi fjordi avastama. Olime algselt plaaninud selle teekonna ette võtta omaenda transpordiga, kuid kuna fjord asub muust tsivilisatsioonist niivõrd eraldatud asukohas ning isegi Queenstownist oleks sinna ja tagasi sõitmine võtnud kokku 8 tundi, otsustasime et bussiekskursioon on ilmselt kõige mugavam valik. Sõit sinna kestis meil kokku ligi 5 tundi, seda siis koos tee peal olevate peatustega. Bussiaknast nägime ka arvukalt hirve ja alpaka kasvandusi, lisaks veel tuhandetele lammastele. Umbes poole tee peal hakkas ümbritsev loodus muutuma, lagedate ja laugete mäenõlvade asemel ilmusid kõrged, pea horisontaalsete seintega kaljud, mis olid üleni kaetud rohelise metsakattega (vihmametsad), iga natukese aja tagant kaljuseinast mõni veejuga välja purskamas – olime jõudnud Fjordlandi (Fjordide maa) rahvusparki. Siinne piirkond on üks Uus-Meremaa niiskemaid, kus sademete hulka ei mõõdeta mitte millimeetrites vaid meetrites. Sõitsime mööda kitsast ja käänulist teed, mida giidi sõnutsi ehitati ligi 20 aastat ja mis valmis alles 1960ndatel – enne seda pääses fjordi vaatama ainult kas jalgsi matkates või mere kaudu (lähimast linnast on see umbes 120 km kaugusel). Ühel hetkel sõitsime ka läbi 1.2 km pikkusest tunnelist, mille rajamiseks kasutati ligi 100kg lõhkeainet iga 25cm tee jaoks.

Teel Milford Soundi

Alpakad

Teel

Teel

Teel

Teel

Teel

Teel

Teel

Ootame tunneli juures, et vastassuuna autod läbi tuleksid

Tunneli juures

Tunneli juures

Tunnelist läbi

Kosk tee peal

Lõpuks olime jõudnud vihmametsadega ääristatud kanjonisse, kust peagi hakkaski paistma meri. Sarnaselt Skandinaavia fjordidele on ka Milford Sound uuristatud iidsete liustike poolt. Tee lõpus oli väike sadam, kus paiknes hulgaliselt turismibusse. Samuti on seal üks matkajatele mõeldud hostel, aga ega väga rohkem seal asustust ei olnudki – isegi elektrit saavad nad generaatorist, sest see on lihtsam kui hakata sinna kohapeale elektriliine vedama. Edasi läksime oma kruiisilaeva peale, mis oli 3-tekiline ja umbes tiiburlaeva suurune. Paadikruiis kestis umbes poolteist tundi, mille jooksul me seilasime umbes 15km fjordi suudme juurde, kus see ühineb Tasmani merega, ja siis tulime sama teed pidi tagasi. Tee peal nägime ühe kaljunuki otsas väikest hülgede kolooniat ning samuti ka üht võimast 150km kõrgust koske. Meie kruiis lõppes pärastlõunal ning järgnevad 4 tundi loksusime sama teed pidi bussiga tagasi Queenstowni.

Milford Sound, taamal Mitre Peak

Fjord

Fjord

Fjord

Fjord

Fjord

Hülged

Hüljes

Ülle ja fjord

Kosk

Kosk

O ja Ü

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: , , | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: