Neljapäev, 19. mai

Aeg Šotimaal möödub kiiresti. Enam kaugel pole hetk, mil tagasi Eestisse minna/tulla, ning seetõttu peakski eeloleval suvel veel võimalikult palju ringi vaatama, kuni veel mahti on. Kuigi siiani on kehv suusailm ja pidevad töökohustused meie rändamiskihku kontrolli all hoidnud, siis eelmine nädal pakkus nii erakordselt ilusa ilma kui ka ettekäände linnast veidi kaugemale minna, sest võõrustasime Ülle kahte õde. Nädala sees sai niisama mööda Edinburghi jalutatud ja imetletud kevadõites parke ja tänavaid, ning paaril päeval võtsid külalised omapäi ette veidi pikemaid ekskursioone. Terve nädal aega ei olnud taevas mitte ainsatki pilve ning saime kõik veidi päikesest põletada – miski, mida pole Šotimaal elades juhtunud sellest esimesest suvest saati, kui siia tulime.

Nädalavahetusel aga pakkisime seljakoti toitu täis ja sõitsime kõik rongiga paar peatust edasi mere äärde. Täpsemalt oli meil plaanis paadireis Forth’i jõel, mille jooksul sõitsime ka Edinburgi kuulsa punase raudteesilla alt läbi, koos vahepeatusega Inchcolmi saarel. Saarele rajati juba keskajal kirik, mis hiljem muudeti kloostriks. Osa sellest on nüüd varemetes, aga ülejäänu väga heas seisukorras. See võimaldas kõndida läbi erinevate tubade ja korruste, minna keldrisse ning isegi vana kellatorni tippu, kus avanes ilus vaade saarele, jõele, ja taamal ka Edinburghi siluetile. Saarel on ka Esimesest ja Teisest Maailmasõjast jäänud vanad kaitserajatised (need pidid kaitsma seda sama raudteesilda vaenlase rünnakute eest), mida ka osaliselt nägime, kuid peamiselt oli enamik ülejäänud saarest kajakate kontrolli all ja seega meile ligipääsmatu.

Nimelt oli parasjagu lindudel pesitsemisperiood ning iga nurga peal oli jälle mõni lind oma mune kaitsmas ja teine ähvardavalt pea kohal lendamas. Hiljem võtsime küll julguse kokku ja marssisime ükskõiksete nägudega karjuvatest kajakatest mööda (et anda neile märku, et meid ei huvita nende munad), kuid nende pidev krääksumine ei lasknud eriti ümbritsevat loodust nautida, nii et õige pea taandusime tagasi kloostri juurde. Hiljem tagasiteel sadamasse nägime päikse käes peesitavaid hülgeid, kes olid närviliste kajakate kõrval väga tervitatav vaatepilt.

Reisi alguspunkt

Reisi alguspunkt

Raudteesild

Raudteesild

Taamal Pentlandi mäed

Taamal Pentlandi mäed

Grupp hülgeid

Grupp hülgeid

Vaade varemetele paadisadamast

Vaade vanale kloostrile paadisadamast

Vanad trepid viisid saare kõrgemas osas olevate kaitserajatiste juurde

Vanad trepid viisid saare kõrgemas osas olevate kaitserajatiste juurde

Kuid tee peal olime koguaeg kajakate huviorbiidis

Ehtne Šoti kajakas

Kloostri taustal

Kloostri taustal

Seal majas elavad saare ainsad püsielanikud

Seal majas elavad saare ainsad püsielanikud

Varemetes

Varemetes

Miljonivaade

Miljonivaade

Vanad kloostri ruumid

Vanad kloostri ruumid

Vaade kellatorni tipust saare lõunaosale

Vaade kellatorni tipust saare lõunaosale

Kloostri siseõu

Kloostri siseõu

Saare põhjosa, mis oli peaaegu täiesti kajakate valduses

Saare põhjosa, mis oli peaaegu täiesti kajakate valduses

Taamal Edinburgh ja Arturi iste

Taamal Edinburgh ja Arturi iste

Tagasiteel nägime veel päevitavaid hülgeid

Veel päevitavaid hülgeid

Järgmisel päeval pidid külalised Glasgow kaudu tagasi lendama, aga kuna õhkutõus oli alles pärastlõunal, otsustasime kasutada päeva, et veidi ka Šotimaa suurimas linnas ringi vaadata. Kuigi Glasgow asub vaid 1-tunnise rongisõidu kaugusel, oleme me sinna senini sattunud peamiselt vaid töö- ja kooliga seotud kohustuste raames ja ega me turisti seisukohast selle linnaga ise enne väga tuttavad ei olnud. Olime alati Glasgow kohta kuulnud (ja olnud ise samal arvamusel), et tegu on võrdlemisi moodsa, tööstusliku, urbaniseerunud linnaga, mil ei ole pooltki seda sarmi, võlu ega ajalugu, mis meie enda kodulinnal. Kuid Glasgow suutis meid üllatada! Pealegi saime teada, et Teises Maailmasõjas sai linn (erinevalt Edinburghist) päris palju kannatada, mistõttu ongi seal paljud majad sellise 1970-80ndate maiguga, mis kahjuks kohati meenutab Eesti nõukogude-aegset arhitektuuri. Kuid väga palju linna originaalsest hiilgusest on veel endiselt täitsa alles ning pani mõtlema, et huvitav kui ei oleks olnud sõda, milline see linn oleks täna välja näinud.

Glasgow kesklinna peaväljak

Glasgow kesklinna peaväljak

Monument Walter Scottile

Monument kirjanik Walter Scottile

Glasgow kesklinnas

Glasgow kesklinnas

Glasgow Necropolis - vana surnuaed künka otsas

Glasgow Nekropol – vana surnuaed künka otsas

Kellegi tähtsa isiku mausoleum

Kellegi tähtsa isiku mausoleum

Vaade surnuaia tipust katedraalile

Vaade surnuaia tipust katedraalile

Veel vanu hauamonumente

Veel vanu hauamonumente

Surnuaed oli osavalt planeeritud mööda künka nõlvasid

Surnuaed oli osavalt planeeritud künka nõlvadele

Katedraal

Katedraal (kahjuks sisse ei lastud tol hetkel)

Glasgow kesklinnas

Glasgow kesklinnas

Glasgow Rahvamuuseum koos talveaiaga

Glasgow Rahvamuuseum koos talveaiaga

Purskkaev

Purskkaev

Talveaias

Talveaias

Veel arhitektuuri

Veel arhitektuuri

Jõe ääres

Jõe ääres

Kuna meil oli ainult mõned tunnid aega Glasgow’s kolada, siis paratamatult nägime vaid väikest osa linnast, aga siis vist valisime õige linnaosa, sest nii ilusat külge ei olnud me veel Glasgowst näinud. Äkki tuleme millalgi tagasi ja vaatame ka ülejäänud linna korralikumalt üle.

 

O ja Ü

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: