Pühapäev, 24. mai

Üritades kinni hoida lubadusest tihedamini blogi uuendada, toome seekord lugejateni täismahulise seikluse asemel väikese vahepala. Kõigepealt tahtsime jagada oma muljeid ühest restoranist, kus nädala keskel käisime. Tegu oli kõvasti positiivseid arvustusi saanud söögikohaga, mis muuseas asus meil kohe kõrvaltänaval, nii et me ei vajanud pikka veenmist, et seda ära proovida. Toidud ise varieerusid “väga hea” ja “täitsa okei” vahel, aga meile jättis kustumatu mulje magustoiduks tellitud marja-pähkli-jäätise valik. Oma suureks üllatuseks toodi meile ette taldrik erinevate pähklite ja külmutatud puuviljadega. “Aga kus jäätis siis on?” mõtlesime imestunult lusikatega külmutatud maasikat mööda taldrikut ringi ajades. Õnneks üks ettekandja demonstreeris meile kiirelt kuidas marjad-pähklid poolitada ja sisu lusikaga seest ära süüa. Iga marja (maasikas, virski, avokaado) ja pähkli (maapähkel, kreeka pähkel, mingi kastani laadne asi) sees oli sellemaitseline külmutatud jäätis. Käsitsi tehtud, selles polnud kahtlust. Kujutasime ette, kuidas keegi taga köögis oli vaeva näinud, et maasikajäätist tagasi külmutatud maasika koore sisse toppida. Kuid peab tõdema – see oli täiesti geniaalne ja maitses uskumatult imeliselt. Meie mõlema eriline lemmik oli maapähklijäätis. Kes oleks arvanud, et maapähklist saab nii hea jäätise?

Esmakordne jäätisekogemus

Esmakordne jäätisekogemus

Nii palju siis kulinaarsetest kogemustest. Eile oli meil ka plaan ilusa ilma puhul veidi linna avastada. Tahtsime sõita kesklinnast bussiga ühe järjekordse Edinburghi künka juurde, kus olevat hea vaade linnale, aga mõtlesime tee peal osta kaasa pitsa, et seda päikse käes kuskil pingil nautida. Linn oli kevadet (või lausa suve?) täis, kohalikud nautisid päikelist ilma, nagu seda see aasta rohkem ei olekski oodata (ja teades Šoti ilma, siis kes teab, äkki neil on isegi õigus). Pitsaga läks kauem aega, kui algul olime arvestanud ning selleks ajaks kui selle lõpuks kätte saime (ja seejärel kohe oma bussist napilt maha jäime), olime juba päris näljased ja otsustasime hoopis suunduda lähimasse parki ülikoolilinnaku juures ja seal oma pikniku maha pidada. Siinsete parkide kohta võib öelda niipaljut, et neile väga meeldib, kui pargis on väga palju avatud ruumi ja muru. Unustage tüüpilised Eesti pargid, kus on palju puid, põõsaid, lilli, jalgradasid, pinke, kujusid, varjulisi nurgakesi. Tüüpiline Inglismaa/Šotimaa park on üüratu suur muruplats, kus siis inimesed ilusa ilma puhul teevad kõike, mis vähegi pähe tuleb – mängivad palli, grillivad, võtavad päikest, loevad, peavad piknikku, jne. Ühes pargi osas oli lausa miniatuurne golfiväljak, kus kohalikud harjutasid palli sisselöömist. Ega ilmasjata ei peeta Šotimaad golfi sünnikoduks. Kõhud täis, võtsime ette veidi pikema jalutuskäigu tagasi koju ja imetlesime tee peal kevadist Edinburghi. Jätame siia veel lõpetuseks mõned pildid eilsest päevast:

Greyfriars'i vanas kirikaias

Kohalikud naudivad ilusat ilma vanas Greyfriars’i kirikaias Edinburghi linnasüdames – paljud lõunatasid, esiplaanil olevad neiud punusid lilledest pärgasid

Kohalikud pargis golfi mängimas

Kohalikud pargis golfi mängimas

Ülle pargis

Ülle pargis

Oliver ka

Oliver ka

Kena majake

Kena majake

Teel koju üle Union Canal'i

Teel koju üle Union Canal’i

O ja Ü

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: