Kolmapäev, 25. juuni

Jaanipäev Šotimaal möödus umbes nii, nagu võiks kirjeldusest arvata. Lõkke asemel oli meil kamin (mida – tõsi – me tööle ei pannud sest oli niigi soe), grilli asemel praeahi ja vorstikeste ja sašlõki asemel olid kotletid ja seened. Küll oli hea see, et Oliveril käivad puhkusepäevad siiski Eesti kalendri järgi (siin olid 23 ja 24 täiesti tavalised tööpäevad) nii et saime pika nädalavahetuse, mille jooksul välja puhata. Oliveril töönädalast ja Üllel kahenädalasest tööreisist Rumeeniasse.

Rumeeniasse minek algas (ja lõppes) pika lennureisiga vahemaandumisega Amsterdamis. Teine ots kestis peaaegu kolm tundi ning kui Ülle õhtul Bukarestis maandus, ootas teda ees pea 30 kraadine leitsak. Ööbimiseks oli ta broneerinud väikse stuudiokorteri (magamistuba-köök-vannituba), mis asus üsna kesklinnas. Maja oli suur ja kõrge (nagu Bukaresti kesklinnale iseloomulik), väljast vana, kuid korter ise oli remonditud ja igati korras ja puhas. Kuuendalt korruselt avanes vaade teistele majadele ja tänavale. Esimeseks ööks sai aken lahti jäetud (sest nii palav oli), kuid sealt tuli palju tänavamüra sisse, nii et edaspidi õppis Ülle ära, kuidas kasutada konditsioneeri. Igal hommikul sai sõidetud iidse liftiga (sellise, kus pead ise uksed enda järel lahti ja siis jälle kinni tõmbama), siis kõnnitud veidi maad metroopeatusesse, seal sõidetud ühe peatuse edasi, siis ümber istutud teisele metrooliinile ja siis veel paar peatust edasi sõidetud. Tegelikult asus Antropoloogia Instituut (mis oli Ülle lõppsihtpunkt) umbes pooletunnise jalutuskäigu kaugusel, kuid kuna väljas oli kohutavalt palav (üle 30 kraadi) ja Üllel seljakott igasuguse varustusega ka veel kaasas, tundus olevat mõistlikum reisida metrooga.

Selles majas elas Ülle kaks nädalat

Selles majas elas Ülle kaks nädalat

Vaade magamistoa aknast

Vaade magamistoa aknast

Magamistuba

Magamistuba

Köök ja vannituba

Köök ja vannituba

Tööpäevad möödusid kiiresti, Ülle uuris vanu konte, üritas kindlaks teha kui vanad need inimesed olid olnud, missugust elu nad olid elanud ja muud taolist. Muu hulgas selgus väga põnevaid fakte, näiteks neljal kuuest lapsest, kelle säilmeid Ülle uuris, olid jäljed skorbuudist (C-vitamiini puudus) ning pea kõikidel noortel naistel olid väga tugevad lihaskinnitused käe- ja jalaluudel, mis tähendab, et nad pidid olema harjunud raske füüsilise tööga. Lõpuks võttis Ülle ka mõned (või veidike rohkem kui mõned) luutükid kaasa, mida sügisel hakkab siis ülikooli laboris analüüsima. Selle koha pealt võib siis reisi pidada edukaks. Nüüd saab paar kuud veidi vabamalt võtta, et siis septembris jälle agaralt laboritöödega alustada.

Sobivalt õõvastav keskkond vanade luustike uurimiseks

Sobivalt õõvastav keskkond vanade luustike uurimiseks

Natuke vaba aega jäi Üllele ka, et Bukarestis ringi vaadata, kuigi teine nädal oli palju jahedam ja vihmasem kui esimene. Peamiselt sai jalutatud mööda kesklinna tänavaid ning avastatud üht suurt ja ilusat parki, mille meeldejäävamaks osaks olid valged paabulinnud. Tänavatel jäid veel silma arvukad väiksed (õigeusu) kirikud ning tihtipeale mööduvad inimesed (ka noored teismelised) jäid korraks kiriku ees seisma, lõid käega risti ette, ja siis jätkasid oma teekonda. Ja poed olid ka kõik sellised, mida võiks leida näiteks Londonist või Pariisist – paljud sellised kuulsad ketid ja margid, mis näiteks meil Eestis ei ole esindatud, aga Bukarestis on. Eks see on nii sellepärast, et hoolimata Rumeenia suhtelisest vaesusest on tegu siiski väga suure riigiga ja siis on turg palju suurem. Bukarest on ka ise miljonilinn (tegelikult peaaegu kaks miljonit lausa) ning see jõuab eriti hästi kohale, kui tipptunni ajal metrooga sõita – inimesed liiguvad mööda metroo koridore ühtlastes voogudes, nii et pole ruumi astuda ei endast vasakule ega paremale ega isegi tagasi – ainuke võimalus on astuda enda ette, kus sinu ees kõndivad inimesed selle jaoks jooksvalt ruumi teevad. Vot nii palju inimesi on tipptunni ajal Bukaresti kesklinna metroopeatuses. Aga metroosüsteem ise töötab hästi, rongid käivad tihti, sellesama tipptunni ajal peaaegu iga 2-3 minuti tagant. Nii et tegelikult ei ole millegi üle kurta küll.

Lõpetuseks veel valik fotosid Ülle Rumeenia reisist. Seniks aga naudime veel viimaseid nädalaid Šotimaa “suve” enne kui juulis kaheks nädalaks kodumaale puhkama tuleme.

Bukaresti kesklinnas

Bukaresti kesklinnas

Üks suur maja

Üks suur maja

Selle tänava ääres Ülle elaski

Selle tänava ääres Ülle elaski

Suur valge maja

Suur valge maja

See oli uhke hotell

See oli uhke hotell

Selliseid väikseid kirikuid oli iga nurga peal

Selliseid väikseid kirikuid oli iga nurga peal

Siin toimuvad kontserdid

Siin toimuvad kontserdid

Hea näide sellest, kuidas Bukarestis on tihti kõrvuti väga vanad ja ilusad majad ning väga koledad ja "uued" (60-70ndatest) majad

Hea näide sellest, kuidas Bukarestis on tihti kõrvuti väga vanad ja ilusad majad ning väga koledad ja “uued” (60-70ndatest) majad

See maja tekitab lausa koduse tunde

See maja tekitab lausa koduse tunde

Ja see tänav ka

Ja see tänav ka

Veel linna

Veel linna

Linnutiik pargis

Linnutiik pargis

Kõverad puud ja pingid

Kõverad puud ja pingid

Paabulinnud! Ja osad neist olid valged!

Paabulinnud! Ja mõned neist olid valged!

Sellele väga meeldis poseerida

Sellele väga meeldis poseerida

Paabulindude puur

Paabulindude puur

Musta luige maffia

Musta luige maffia

Veel üks tiik pargis

Veel üks tiik pargis

Pargis

Pargis

Väike koseke pargis

Väike koseke pargis

 

O ja Ü

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: