Rumeenia vahepala, 16.-22. märts

Märtsi kolmanda nädala veetis Ülle Rumeenias. Ei, mitte Dracula sünnikodu otsimas, vaid puhtalt kooli-alastel põhjustel. Ülle juhendaja on ise Rumeenias väga palju töötanud ja tal on seal palju kontakte ja tutvusi, seega läkski nii, et ta pakkus doktoritöö tegemiseks ühte sealset kollektsiooni. Ilma liigselt igavatesse detailidesse laskumata hõlmab Ülle doktoritöö vanade luustike uurimist ja nende peal keemiliste analüüside tegemist, mis ütleks, millist elu need inimesed võisid elada. Kui siiani on enamik õppeaastast kulunud taustamaterjali uurimise peale, siis nüüd hakkab vaikselt kätte jõudma rohkem praktilisem etapp. Esimeseks sammuks oligi minna kohapeale Bukaresti materjaliga tutvuma.

Bukaresti lennujaam oli hiljuti renoveeritud seest üsna moodsaks, aga nii pea kui lennujaamast välja pääses, tuli kuidagi liigagi kodune tunne peale. Bussipileteid kesklinna müüdi väikesest putkast, buss ise nägi veelgi vanem välja kui mõned Eesti omad, ning tänavad olid üsna pimedad ja ääristatud nõuka-maigulise arhitektuuriga. Suur osa Bukarestist koosneb 60-70ndatel ehitatud kivist kolossidest (9-10kordsed elamud), mis näevad küll veidi ilusamad välja kui meie paneelikad, aga täidavad üsna sarnast ülesannet. Sellal, kui meil oli sügav nõukaaeg, valitses Rumeeniat nende endi kommunistlik diktaator Nicolae Ceaușescu, kes lasi pool Bukaresti südalinna ajaloolisest hoonestust maha tõmmata ning rajas sinna enda nägemuse sellest, milline üks linn peaks olema. Tema “nägemus” torkab silma pea igal kesklinna tänaval, kus ajalooliste neoklassikaliste hoonete kõrval kõrguvad hiiglaslikud betoonist latakad (kuid aeg-ajalt jääb veel omakorda nende vahele ka mõni uus klaasist büroohoone). Üks tema ajastu suurimaid “pärle” on Parlamendihoone, mis oma valmimisajal olevat olnud maailma suuruselt teine hoone pärast Pentagoni ja praegugi olevat maailma suurim tsiviilhoone. Ühel õhtul sai selle juurde ka jalutatud, kuid see ei olnud valgustatud ning ei andnud kuidagi edasi seda monumentaalsust, millest sai aimu alles siis, kui paar päeva hiljem sealt päevavalgel sai mööda käidud.

Tänavavalgustega oli üldse neil seal üsna kehvad lood. Tänavalambid põlesid keskmiselt üle 100 meetri (ja mitte ainult seda, et ainult üks üle 100 meetri põles, vaid neid ei olnudki tihedamalt) ning ka teised kesklinna majad ei olnud eriti valgustatud. Mõnel tänaval pakkusid ainsat valgustust mööduvate autode tuled ja poodide aknad. Pimedust süvendas ka see, et enamik tänavaid oli ääristatud pea 10-kordsete majadega, mis üles vaadates sulasid peaaegu et taevaga ühte. Õhtud olid selged (ning ilmad ka erakordselt kevadised(suvised) ja soojad) ning südalinnas võis otse taevasse vaadata ja seal tähti kokku lugeda.

 

Ajalooline Bukarest rajati paljuski Pariisi ja Itaalia linnade eeskujul

Ajalooline Bukarest rajati paljuski Pariisi ja Itaalia linnade eeskujul

Aga moodsaid maju on ka palju juurde tekkinud

Aga moodsaid maju on ka palju juurde tekkinud

Selliseid pisikesi (õigeusu) kirikuid oli ka iga nurga peal

Selliseid pisikesi (õigeusu) kirikuid oli ka iga nurga peal

Veel üks näide vanast ja uuest

Veel üks näide vanast ja uuest

Ülikooli meditsiiniteaduskonna hoone

Ülikooli meditsiiniteaduskonna hoone

Traditsioonilises stiilis rekonstrueeritud kirik ülikooli "linnakus"

Traditsioonilises stiilis rekonstrueeritud kirik ülikooli “linnakus”

Kuulus Parlamendihoone

Kuulus Parlamendihoone

Sellised suured kolossid rajati igale poole üle linna 60-70ndatel

Sellised suured kolossid rajati igale poole üle linna 60-70ndatel

Veel linnavaateid

Veel linnavaateid

See oli mingi panga maja

See oli mingi panga maja

Siseõueks tehtud kohvikute-tänav

Katusega kohvikute-tänav

Kuigi Rumeenia on Euroopa Liidu vaesuselt teine riik (pärast Bulgaariat), oli tänavapildis valdavaks moekad noored (kõik ühesugused – nägusad, tumedate juuste, pruunide silmade ja lõunamaise jumega) ning kõiksugused Haa ja Emmid ja muud trendi-poed/brändid, seega ei ütleks, et neil seal väga halb elu oleks. Mõned asjad on küll veidi teistsugused ja ilmselgelt ei ole igasugused euronormid ja -nõuded veel jõudnud nende eluviisi liiga palju muuta. Suitsetamine on näiteks seal avalikes kohtades lubatud, kaasa arvatud restoranides ja ühiskondlikes siseruumides. Autoga sõites tagaistmel turvavöö kinnitamine ei ole kohustulik. Hästi palju oli ka hulkuvaid koeri-kasse, kes liiguvad teinekord ringi kampades ning võivad isegi inimesi rünnata (seda siis teevad peamiselt koerad – mõrtsukkassidest ei olnud midagi kuulda). Rumeenlased ise armastavat neid loomi nii väga, et on vastu igasugustele plaanidele neid linnast kõrvaldada. Ainuüksi ühel õhtusel jalutuskäigul läbi (kesk)linna jäi silma viis erinevat hulkuvat kassi ja kolm koera.

Ega tegelikult Üllel vaatamisväärsuste jaoks väga palju aega ei olnudki. Metrooga sai palju sõidetud. Asjalikum tegevus leidis aset Bukaresti Antropoloogia Instituudis, mis iseenesest oli juba väga põnev paik. Eelmisel sajandil töötas seal üks mees, kes kogus teaduslikel eesmärkidel kokku ligi 7000 inimese koljut (mitte et ta oleks käinud mööda maad ringi, inimestelt nende koljusid eemaldades, vaid kõrvalasuva kohaliku ülikooli haigla ja meditsiiniteaduskonna kaudu). Instituudis hoitakse ka paljusid Rumeenia vanimate inimeste säilmeid, mis on kümneid tuhandeid aastaid vanad, ning neil on ka koopia Euroopa teadaolevalt vanima kaasaegse inimese (Homo sapiensi) koljust, mis on just Rumeeniast leitud ja mis on ligi 40 000 aastat vana. Samuti oli seal ka teisi kurioosumeid, näiteks igasugused veidra kujuga koljud, mis kunagi siinmail elanud inimestel kombeks oli teha. Ühesõnaga ühelt poolt oli tegu üsna morbiidse paigaga, aga Ülle jaoks oli see kõik ääretult põnev, sest talle vanad kondid meeldivad.

Antropoloogia Instituudi hoone väljast

Antropoloogia Instituudi hoone väljast

Kondi-ruum

Luu-uurimise ruum

Veel tööruumi

Veel tööruumi

Kondilaboris elas ka üks ilus siiamikass Mitzi, kuid kes ei tahtnud väga pildile jääda

Kondilaboris elas ka üks ilus siiamikass Mitzi, kuid ta ei tahtnud väga pildile jääda

Ühel päeval jagas üks kaastöötaja sedasorti Rumeenia "maiust". Pealmine osa mooniseemnetega oli tegelikult hirmus soolane!

Ühel päeval jagas üks kaastöötaja sedasorti Rumeenia “maiust”. Pealmine osa mooniseemnetega oli tegelikult hirmus soolane!

Koljude kogu

Koljude kogu

Erinevate kujudega koljud Rumeenia esiajaloost - seda tehti nii, et kasvaval lapsel seoti pea sidemetega kinni ja niimoodi said nad mõjutada seda, mis kujuliseks pea kasvab. Eriti piklikku pead peeti kõrge sotsiaalse staatuse tunnuseks

Erinevate kujudega koljud Rumeenia esiajaloost – seda tehti nii, et kasvaval lapsel seoti pea sidemetega kinni ja niimoodi said nad mõjutada seda, mis kujuliseks pea kasvab. Eriti piklikku pead peeti kõrge sotsiaalse staatuse tunnuseks

Seal veedetud nädala aja jooksul sai Ülle ka ise luid uurida ja valida välja need, mida oma töö jaoks kasutada. Siiski jäi töö poolikuks, nii et millalgi lähiajal on vaja sinna veel vähemalt nädalaks ajaks tagasi minna. Millal täpsemalt, eks see selgub ka peagi. Äkki siis õnnestub ka veidi rohkem ringi vaadata ja, kes teab – äkki isegi Dracula sünnikodu üles otsida : )

O ja Ü

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: | 3 Comments

Post navigation

3 thoughts on “Rumeenia vahepala, 16.-22. märts

  1. Põnev! Kus sedasorti koljupitsitamist veel on esinenud?
    Tervisi, M

    • Tegelikult see komme on olnud väga laialt levinud – Kesk-Euroopas (hunnid), Aasias, Lõuna-Ameerikas (maiad) ja Vaikse ookeani saartel. Tänapäeval vist on ka veel alles paar kohta, kus seda siiamaani praktiseeritakse. “Artificial cranial deformation” on termin, kui selle kohta veel tahta uurida 🙂

  2. huvitav! 🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: