Vanad võlad (22.-25. august)

Et kõik ausalt ära rääkida, peame alustama tööst. Sest just tööasjade pärast oli Oliveril augusti lõpus korraks Eestimaale asja. Firma oli uued töövahendid valmis pannud, kolleegid tahtsid kuulda, kuidas läheb ja nii istuski ta 22. augustil Edinburgh-Londoni liinil lendava British Airwaysi peale. Ning vaevalt üksteist tundi ja kaks vahemaandumist hiljem oligi klõps kodumaal.

Viimane lend, muide, oli Oliveri esimene kogemus propellerlennukiga. See oli väga lahe – lennuk oli umbes linnaliinibussi suurune ja kepsles asfaldil nagu kits. Suure lennukiga õhku tõustes on ikka tunne, et nüüd tõmmati mingi raske asi maast lahti ja mootorid teevad kõvasti tööd. Flüübe propakas tundus nagu oleks suurem osa tööst läinud maandumisel lennuki vastu maad hoidmisele – et muidu läheb vups taevasse nagu õhupall. See oli siis selja- ja tagumikutunde põhjal. Propellerite müra tekitas tunde, nagu istuks plekk-karbis, mis on natuke suurema plekk-karbi sees ja mahuerinevus on täidetud mesilastega. Suurte, diiselmootoritega, natuke endast väljas mesilastega.

Tuleb tunnistada, et jälle maarjamaa pinda varvaste alla saades tuli teine tunne sisse küll. Natuke aega ikka juba Šotimaal veedetud. Koduigatsus ei ole ilmselt päris õige sõna, aga selline heakskiitev äratundmine kahtlemata. Õhk oli ka teistugune. Selline kuiv ja soe ja kandis kodumaa hõngu. Suures osas tulenes see ilmselt sellest, et ta oli sattunud ühe erakordselt kobeda augustiõhtu peale.

Lennujaama esised tulika taksode hinnakirjad võtsid unise pilgu ilusti selgeks ja kuna õhtu oli nii mõnus, tellis Oliver telefoniga sõbralikuma takso natuke eemale, Ülemiste kaubanduskeskuse juurde. Jalutas. Lennuk oli maandunud suts peale südaööd ja pärast ruttu perele näo ette näitamist kukkus ta päris-kodus voodisse umbes poole kolme paiku.

Esialgne plaan oli olnud reedel poolest päevast tagasi lennata, kaasas kogu see hea ja parem, mis firma oli valmis pannud ja nii palju head ja paremat vanaema köögist kui sinna veel juurde oleks mahtunud.

Kolmapäeva öösel vastu neljapäeva olid aga ilmnenud teatavad viperused reedeste lennupiletitega, nii et tagasilend lükkus pühapäevale. Oliver vabandab tagantjärgi kõigi ees, kellega ta kodus olles ühendust ei võtnud – seoses nimetatud kolmapäevaste viperuste ja neljapäeva pika lennuga oli reedeks une osas kogunenud umbes kaheksatunnine defitsiit. Laupäev möödus taastudes ja vanaemalt õppides, kuidas hapukurke tehakse.

Ikka korralikke hapukurke.

Mitte seda värki, mida neile vaesekestele siin Šotimaal hapukurgi pähe söödetakse. Soola tuleb tublisti panna. Mustsõstralehti. Küüslauku! Mädarõigast! Siis tead, et oled saand.

Lisaks muule söögikraamile oli vanaema orgunninud suure portsu enda korjatud mustikaid, millest osa otse kõhtu läks ja niipalju kui mahtus, ehk liitrise jäätisekarbitäis, seljakotti toppus. Korraks tekitas muret, et kas lennujaama turvakontroll, kelle jaoks “vedelik” ja “geel” on sõimusõnad, mustikate peale sõbralikult vaatama saab, aga tundus loogiline, et kui asja saab kahe sõrme vahel maast üles tõsta, on ikkagi tegu tahke toidu, mitte millegi häbiväärsega.

Kui õe pere oli Oliveri Tallinna lennujaama toonud, selguski, et ehkki turvakontroll soovis mustikaid lähemalt (loe:kaaneta) vaadata, liigitati need lahkelt ohutu lennuvarustuse alla. Tagasilend oli taas Skavsta kaudu, nii et peale turvakontrolli võttis ta vaevaks kaval olla, ostes Tallinna lennujaama poest ühe euroga pool liitrit gaseerimata vett. Kaks ja pool euri nagu maast võetud. Isegi nime oli võimalik hääldada, Aura oli vist. Ootamist Skavstas oli seekord ainult kaks ja pool tundi, aga vesi kulus ilusti ära.

Lennu ajal sai mõned klõpsud ka tehtud.

 

Mootor on alles

Mootor on alles

All on märg ja läigib

All on märg ja läigib

Pilved!

Pilved!

Kuidas see vanasõna oligi? Muru on ülevalt alati sinisem?

Kuidas see vanasõna oligi? Muru on ülevalt alati sinisem?

Kuskil kümne paiku jõudis Oliver Edinburghi-koju tagasi.

 

O ja Ü

P.S. Ühe lennu peal – enam ei mäleta, millise täpselt, sattus Oliveri lennuk olema selgepiirilisema pilve ja päikese vahel. Selle tulemusena joonistus lennuki siluett väga ilusti pilve pinnale ja ümber selle oli ümmargune vikerkaar. Väga ilus, aga pilti ei saanud teha, maandumine juba käis.

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: | 2 Comments

Post navigation

2 thoughts on “Vanad võlad (22.-25. august)

  1. Kas kurgid õnnestusid? 🙂

    • Peaaegu – jäid liiga kauaks õhu kätte (oleks pidanud pressi alla panema), aga esimesed päevad olid väga head.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: