Pühapäev, 1. september

Märkamatult ongi kätte jõudnud september. Varsti saab sellest juba kaks kuud, mil Šotimaale saabusime. Oleme end korralikult sisse seadnud ja siinne elugi on vaikselt argiseks kujunenud. Oliver teeb jätkuvalt tööd ja Ülle otsib jätkuvalt tööd. Kahe nädala pärast algab Üllel lõpuks ka kool, kuigi ta siiani ei tea veel täpselt, kuidas ta õppetöö välja hakkab nägema. Eks aeg too selgust.

Täna otsustasime taaskord veidi oma jalgu sirutada ning tegime väikse väljasõidu mere äärde. Seekord läksime Cramond’isse, mis on kunagine kaluriküla Edinburghi läänepiiril. Ilm oli pilvine ja tuuline, kuid õnneks oli ilmataat helde ja hoidis taevakraanid kinni. Pooletunnise bussisõidu lõpus astusime maha rahulikule ja vaiksele, madalate eramajade ja hoolitsetud aedadega ääristatud tänavale. Leidsime raja, mis pidi viima mere äärde, ning asusime seda mööda liikuma. Tee peale jäi üks vana kirik (nagu siinmail kombeks, taaskord kandilise torniga) koos vana surnuaiaga – mõlemad olid väga hästi korras hoitud.

Cramondi kirik

Cramondi kirik

Isegi siin, endises kalurikülas, on olemas punased telefoniputkad
Isegi siin, endises kalurikülas, on olemas punased telefoniputkad
Mere äärde viiv tänav

Mere äärde viiv tänav

Üsna pea olime ka mere ääres. See oli päris kena paik, sest sealsamas jooksis üks kohalik jõgi merre ning jõesuue oli täis tipitud erinevaid paate, jahte ja katamaraane. Majad olid valge krohviga, vanad ja karismaatilised. Jõekaldad olid korralikult kivimüüriga kindlustatud. Isegi mõned luiged ja pardid ujusid siia-sinna. Kuna ilm oli üsna sügisene, ei olnud seal ka eriti rahvast, aga kindlasti on suvistel nädalavahestustel seal palju rohkem tunglemist.

Vanad majad sadamas

Vanad majad sadamas

Cramondi paadisadam Almondi jõe suudmes

Cramondi paadisadam Almondi jõe suudmes

Paadid jõesuudmes

Paadid jõesuudmes

Veel vaateid paadisadamale

Veel vaateid paadisadamale

Ja mere poole ka

Ja mere poole ka

Ehtne Šoti luik

Ehtne Šoti luik

Jõesuudmest kõndisime edasi mere äärde. Siinne rannik oli pisut teistsugune kui Portobellos. Meenutas kohati lausa Põhja-Eesti rannikuid. Kuid üks ühine asi oli neil kahel kohal kindlasti – nimelt tõus ja mõõn. Veetase peaks siinkandis kõikuma umbes 3-4 meetrit. Meie sattusime just tõusu ajal, aga mõõnaga peaks suur osa jõesuudmest muutuma liivarannaks. Samuti asus umbes 1,5 km kaugusel rannikust väike Cramondi saar, mis tegelikult oli saar ainult osa ajast. Nimelt mõõna ajal saab saarele minna kuiva jalaga mööda just selleks otstarbeks rajatud kitsukest rada. Kuigi see pidavat olema tavaline, et inimesed lähevad saarele ja siis jäävad sinna tõusu saabudes lõksu ning peavad tagasi pääsemiseks rannavalve kohale kutsuma. Meie piirdusime kaugusest saare vaatamisega ja pöördusime siis tagasi linna poole. Ilusama (ja tuulevaiksema) ilmaga oleks võinud ka pikemalt mööda mereäärt kõndida, aga meie olime selleks hetkeks juba veidi külmunud. Ostsime mereäärest ühest putkast sooja jooki ja lonkisime tagasi bussipeatuse suunas.

Taamal Cramondi saar ning selle ühendus maaga

Taamal Cramondi saar ning selle ühendus maaga

Tee Cramondi saareni (hetkel vee all)

Tee Cramondi saareni (hetkel vee all)

Vaade rannikule

Vaade rannikule

Veel rannikut

Veel rannikut

Ülle saare taustal

Ülle saare taustal

Umbes 50 meetri kaugusel bussipeatusest saime võimaluse lehvitada bussi tagatuledele – olime väga täpselt bussist maha jäänud. Et järgmine buss tagasi kesklinna läks alles poole tunni pärast, otsustasime veel veidi ringi jalutada ja võtsime suuna jõest ülesvoolu. Teepeal leidsime veel varemeid ja ühe väikse kose, terve hunniku parte ning kõndisime niikaua mööda jõeäärset metsarada, kuni leidsime tee tagasi majade juurde.

Almondi jõgi ülesvoolu paadisadamast

Almondi jõgi ülesvoolu paadisadamast

Kunagi oli siin maja

Kunagi oli siin maja

Oliver jõe taustal

Oliver jõe taustal

Kohalik kosk

Kohalik kosk

Kui peatänav juba silme ees, saime taaskord näha, kuidas järgmine buss (seesama, mis pidi pool tundi hiljem minema) meilt eest ära sõitis. Egas midagi – ootasime siis uue bussi ära ja õige pea olimegi kodus. Nüüd on meil tassiga sooja teed ja head mälestused kohast, kuhu kindlasti ilusama ilmaga tagasi minna.

O ja Ü

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: , , | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: