Esmaspäev, 15. juuli

Esmaspäeval jõudis kätte kauaoodatud kohtumine, mis pidi lõplikult lahendama meie kodu-otsimise mured. Läksime õigeks ajaks kohale ja meid suunati taaskord lepingusõlmimisruumi. Kõigepealt kinnitati, et meie poolt esitatud dokumentidest ja kahe kuu üüri ettemaksust piisab, et korter endale saada. Siis anti meile lugemiseks ja allkirjastamiseks terve hunnik pabereid – bürokraatia on neil seal küll väga kõrgelt arenenud, aga samas ollakse ka väga hoolikad, ehk siis iga asja kohta võetakse allkiri, et jah, see isik on selle ja selle läbi lugenud ja on teadlik sellest ja tollest jne.

Lõpuks-lõpuks jõudis kätte see hetk, mil tädi ütles, et nüüd ongi kõik ja palun, siin on teie võtmed. Sisimas juubeldasime, tänasime tädi viisakalt ja otsustasime esimese asjana minna ja korter üle vaadata, et kindlaks teha, mida on meil sinna veel juurde vaja. Veel anti kaasa meile pisikese paberi peal kood, millega me peaksime oma elektriarvesti näidu nullima. Etteruttavalt võib öelda, et elektriarvestamine käib meil nii, et sa võtad loendurist ühe väikse pulga, lähed sellega kohalikku poodi ja siis laadid selle peale raha. Pärast kodus paned pulga tagasi loendurisse ja see siis näitab jooksvalt, kui palju sa saad veel selle raha eest elektrit kasutada. Kuna kirjutame blogi praegu tagantjärgi, siis võib siinkohal lisada, et esimese kahe päevaga kulutasime me umbes 1 naela jagu elektrit, seega ühe kuu kohta võiks arvestada umbes 15 naelaga, mis ei ole tegelt üldse palju (arvestades elektriarveid kodus).

Aga tuleme tagasi meie esimese päeva juurde uues korteris. Keeranud välisukse kahest üsna vanamoodsast lukust lahti, olimegi koju jõudnud. Esik on kitsas ja käänuline, vaipkattega. Sealt viivad uksed wc-sse, vannituppa, kööki, magamistuppa ja elutuppa. Korter on läbi maja – tänavale avanev aken on elutoas ja sisehoovi oma magamistoas. Köök asub nende kahe toa vahel ja on väike ja ainult natuke pime (köögi ja magamistoa vahel on lae all asuvad aknad). Kuigi esmapilgul jättis korter puhta ja korraliku mulje, avastasime lähemal inspektsioonil piisavalt jälgi tema arvukatest eelmistest omanikest. Magamistoa kardinad olid veeplekkide ja koidega. Seintel ja mööblil oli kulumisjälgi. Vannil oli seestpoolt värv kulunud ning gaasipliidi nupud olid osaliselt sulanud.

Kuid need on kõik pisiasjad ja me ei lase end nendest väga häirida. Tegelikult on korter päris hästi varustatud. Lisaks põhimööblile – põhjalikult varustatud köök (isegi noad-kahvlid-lusikad, taldrikud-tassid, pannid-potid-sõelad olid olemas, rääkimata pesumasinast, rösterist ja veekeetjast), voodi, sisseehitatud seinakapid (mis on küll üsna koledad ja ilmselt ka põhjus, miks koidele seal nii väga meeldis), elutoas diivan, kirjutuslaud, diivanilaud ja tugitool – on meile jäetud ka tolmuimeja, triikimislaud ja –raud (kuigi viimane neist ei tööta…) ja ka muid kasulikke jubinaid. Enamik asju on küll päevinäinud ja kulunud, aga valdavalt siiski töökorras.

Meie maja, korter asub kõige ülemisel korrusel

Meie maja, korter asub kõige ülemisel korrusel

Trepikojas

Trepikojas

Meie uks

Meie uks

Elutuba (kaminat ei oska me veel tööle panna)

Elutuba (kaminat ei oska me veel tööle panna)

Elutuba

Elutuba

Voodi

Voodi

Magamistoas

Magamistoas

Pisike köök

Pisike köök

Veel kööki

Veel kööki

Vannituba

Vannituba

WC

WC

Olles nüüd teadlik sellest, mis meil on ja mida on veel vaja, suundusime tagasi linnaraamatukokku, sest Oliveril oli siiski tööpäev. Uurides internetiühenduse hankimist, tuli välja, et selleks oli vaja pangakontot. Läksime siis panka, sest Ülle oleks niigi pidanud selle varem või hiljem tegema, et oma õppemaksu maksta. Pangas seisime elavas järjekorras (järjekorras seismine on küll neile väga omane tegevus), kuniks üks järjekordne tädi meid vastu võttis. Vaatas Ülle dokumendid üle, ütles et jah, saab küll kontot avada, aga selle jaoks peate leppima kokku aja ja esimene vaba aeg on alles reedel. Reedel! See oli jälle täpselt samamoodi nagu maakleri juures, kus sa pead kõigepealt kontorisse kohale minema ja siis aja kokku leppima – niisama tänavalt ei võta keegi sind vastu.

Me ei leppinud sellise asjade käiguga, sest Oliveril oli tingimata kodust internetti vaja nii ruttu kui võimalik. Suundusime siis ühte teise internetifirmasse, millel oli sealsamas kesklinnas oma kontor. Õnneks sai seal kohe kõik asjad kokku lepitud ja ära sõlmitud ning lubati, et umbes nädala jooksul peaksime interneti saama. Sellega oli siis korras ning nüüd jääb üle vaid oodata.

Meie õhtused seiklused jätkusid Triinu ja teise Oliveri juures, kuhu me seejärel suundusime, et oma kohvrid ära tuua. Tee peal põikasime sisse ühte kohalikku Koduextra/Novaluxi sarnasesse poodi, kust ostsime teki, koimürgi ja gaasisüütaja pliidi jaoks. Hiljem kaalusime oma vigaste kohvrite bussipeatusesse tassimist, kuid otsustasime lõpuks takso kasuks. Takso jõudis maja ette kõigest paari minutiga. See oli musta värvi, nagu enamik teisi siinseid taksosid. Tegime läbi lühikese sõidu läbi linna (vasakpoolse tänavaliiklusega on meil endiselt veel harjumist vaja) ja siis jäi veel üle kohvrid üles neljandale korrusele tassida (mida Oliver väga vapralt tegi) ja oligi kõik.

Esimene öö uues kodus möödus rahulikult. Tegime uues köögis õhtusööki ja vaatasime uues elutoas arvutist filmi. Telekat meil ei ole ja ei taha ka – teleka omamise ja vaatamise eest peab siinmail üsna korralikku maksu maksma. Läksime magama uues voodis ja niimoodi lõppeski meie esimene päev uues kodus.

 

O ja Ü

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: