Esmaspäev, 8. juuli

Uue nädala hommik algas varajase äratusega. Meil oli kella üheksaks kesklinnast veidi väljas kokku lepitud esimese üürikorteri vaatamine, kuid hommikul jäime veidi venima, nii et pidime majast välja tormama isegi süüa jõudmata. Et väljas oli endiselt udu, haarasime targu ka vihmavarju kaasa ning suundusime lähimasse bussipeatusesse. Bussid on ka siin enamasti kõik kahekordsed, kuigi mitte punased nagu Londonis. Meie sõitsime ühe taolisega kakskümmend minutit Gorgie-nimelisse linnaossa, kuhu kokkusaamine oli juba eelmisel nädalal paika pandud. Tookord aga sai kokku lepitud, et me helistame hommikul kaheksa-poole üheksa paiku ja kinnitame üle. Helistades võttis meid vastu automaat ning meie poolt jäetud sõnumile ei tulnudki vastust.

Mõnel agentuuril paistab olevat põhimõte, et enne lõplikku telefonikõnet kohtumise päeval täpset aadressi välja ei anta. Nii me leidsimegi end ühtäkki ühe äärelinnaosa vana kalmistu hoovist ilma majanumbrita, üritades uut plaani välja mõelda. Helistasime veel terve hulga välja otsitud korterite kuulutusi läbi ja saime järgnevaks päevaks mõned uued vaatamised broneeritud. Sealsamas lähedal asus ka üks teine korter, mille vaatamise olime korraldanud.

Paljud korterid, mida olime kuulutustest vaadanud, asusid selles samas piirkonnas, kus tol hetkel olime. Tõtt-öelda see meile väga head muljet ei jätnud. Sama võib öelda ka korteri kohta, kui me lõpuks seda vaatama saime. See asus keldrikorrusel, pooled toad olid pimedad ja kõik toad väikesed. Muidu tundus, et seal oli kõik eluks vajalik olemas ja hädapärast oleks me võinud seal ka elada näiteks pool aastat, kuid ütlesime maaklerionule esialgu, et anname talle järgmisel päeval teada, kui oleme ka teisi kortereid näinud. Tegelikult uskusime, et suudame kindlasti küsitud summa eest ka midagi palju kenamat leida.

Teel kortereid vaatama, vaade Printside tänavalt vanalinna poole

Teel kortereid vaatama, vaade Printside tänavalt vanalinna poole

Tuvide poolt armastatud, ent meile tundmatu isiku ratsamonument

Tuvide poolt armastatud, ent meile tundmatu isiku ratsamonument

Vaade Edinburghi lossile. Meenutab veidi Toompead

Vaade Edinburghi lossile. Meenutab veidi Toompead

Veel vaateid samast kohast

Veel vaateid samast kohast

Lehm oli aknast väljas

Lehm oli aknast väljas

Elumajade keldrikorruste jaoks olid lausa eraldi sissepääsud ja hoovikesed rajatud

Elumajade keldrikorruste jaoks olid lausa eraldi sissepääsud ja hoovikesed rajatud

Sellel tänaval asuski meie esimene vaadatud korter

Sellel tänaval asuski meie esimene vaadatud korter

Selleks hetkeks oli meil selge, et täna enam rohkemate korterite vaatamist ei toimu, sest kedagi ei õnnestunud kas kätte saada või taheti alles teisipäeval kohtuda. Sõitsime tagasi linna, seljakottides kaasas kogu eluks vajalik (kohvrid jätsime Triinu poole) ning läksime kohalikku keskraamatukokku. See oli seest väga uhke ja nägi välja täpselt niimoodi, nagu üks pika ajalooga raamatukogu nägema peaks. Seal sai ka internetti kasutada, seega sättisime end sinna ülejäänud pärastlõunaks sisse. Oliver üritas oma tööasju ajada ning vahepeal sai ka uusi korterite kuulutusi vaadatud. Kahjuks polnud sealne internet siiski päris see, mis Oliveril vaja, aga tuleviku tarbeks uurimistööd õnnestus tal siiski teha. Peale tööpäeva lõppu tulime tulema.

Edasi suundusime Tesco-nimelisse poodi õhtusööki otsima. Poed on küll neil siin imelikud – paljusid asju müüakse kas kolmekaupa soodukates või multi-pakkides. Rääkimata sellest, et enamik brände on kõik võõrad ja paljud meile tuttavad toidud nagu pelmeenid, kohukesed, merevaik jmt puudub siit täielikult. Lõpuks otsustasime makaronide ja kana kasuks ning proovisime ära ka ühe kohaliku Cheddari juustu, mis osutus üllatavalt heaks. Õhtusööki tegime aga seekord selles samas hostelis, kus olime esimese öö veetnud. Nimelt remondi tõttu ei saanud meie võõrustajad meid uuel nädalal enam majutada, seega otsustasime tagasi hostelisse minna, vähemalt seniks, kuni selgub, kui kiiresti oleks meil võimalik korter leida.

Näide hosteli köögi sisustusest

Näide hosteli köögi sisustusest

Oliver süüa tegemas

Oliver süüa tegemas

Ja Ülle teeb ka

Ja Ülle teeb ka

Hostelis saime seekord teise apartmendi ja teise toa, kuid sisustus oli endiselt samasugune. See-eest olid pesemisruumid täitsa kobedad ning dušid on neil ka siin hoopis teistsugused – vesi köetakse ära sel ajal kui see väikesest elektrikastist läbi jookseb, nii et boileri tühjakssaamise hirmu ei ole. Igal juhul tundub, et oleme juba veidike selle hosteliga ära harjunud, kuigi loodetavasti ei pea me siia väga kauaks enam jääma. Tahaks väga juba oma elamise kätte saada – siis alles lähevad asjad põnevaks.

 

O ja Ü

Advertisements
Categories: Uncategorized | Tags: | Leave a comment

Post navigation

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

%d bloggers like this: